Mis oleks... kui kuningas Arthuri ümarlauarüütlid huvituksid rohkem seksist kui Püha Graali otsingust? ... kui vaesed talunikud ja vasallid ametiühingu organiseeriksid? ... hobused enam ratsutada ei viitsiks ja rüütlid muud liikumisvahendeid vajaks? Neile ja muudele küsimustele saab vastuse huumori ja muid tabusid murdvas Monty Pythoni filmis.

Lugu Robin Hoodist – kuri prints John rõhub vaeseid sellal kui hea kuningas Richard on ristisõdade tõttu ära. Robin röövib maksukogujatelt, võidab vibulaskmisvõistluse ja päästab Mariani. Kõlab päris tavaliselt, kas pole? Mitte siis kui selle loo jutustamisel on Mel Brooksi käsi mängus. Kordi läbiräägitud lugu saab hoopis uue kuue: halastamatult, kuid lõbusalt parodeeritakse klassikalisi Robin Hoodi filme ja seiklusfilme üldiselt. Eriti selgelt äratuntavalt on rõhk asetatud filmile "Robin Hood: Prince of Thieves". Nagu ikka selliste filmide puhul, on eriti lõbus vaadata neil, kes parodeeritavaid filme näinud ja paroodiates tuttavaid stseene ära tunnevad, kuid mitte miski ei takista filmi nautimast ka neil, kes filmimaailma vähem kogenud.