Üks mõrv on toime pandud ja süüdlane oma teo juba üleski tunnistanud. Nüüd peab ta ainult politsei surnukeha juurde juhatama, et kogu asi saaks ühele poole. Keset ööd sõidavad tapja, politseiülem ja prokurör kolme autoga matmispaika otsima. Kui seltskond läbi pimeda ja mahajäetud maakolka rühib, saab selgeks, et mõrvar ei teagi täpselt, kuhu ta oma ohvri laiba jättis. Mehed tõmbavad suitsu, puhuvad juttu ja võtavad kohalikus külas pruukosti; tundub, et midagi olulist ei juhtugi. Ometi tuleb nende teel ette väikseid vihjeid, olenemata sellest, kas me oleme sellest teadlikud või ei.