Ükskord saavad ka head asjad otsa ja iga lõpp on millegi uue algus. Väikevend kolib perega linna, Pulkson ja Pisike rõõmustavad oma pesamuna – Mini-Pulksoni üle. Ema ja isa on aga Väikevenna pärast mures. Uues kohas on elatud juba mitu kuud, aga poisil pole ühtegi uut sõpra. Väikevennale ei meeldigi poisid tänavalt, eriti kiusupunn Gunnar. Pealegi on tal ju Pulkson. Lepitaksegi kokku, et uusi sõpru kampa ei võeta. Mitte kunagi! Kuid ühel päeval kaob Pulkson jäljetult. Vahel on nii, et ühte asja kiivalt otsides leiad hoopis midagi muud. See kehtib ka Väikevenna kohta. Kui aga Pulkson hätta satub, tormab Väikevend oma kujutlusvõimet ja kavalust kasutades talle appi. Pulkson pole ju ometi mingi pulk või oksaraag – ta on sõber.