Weasly perekond kutsub Harry veetma suvepuhkuse viimast kahte nädalat nendega enne, kui nad Hogwartsi nõiakooli enda neljandale õppeaastale lähevad. Külastades lendluupalli Maailmakarika finaalmängu satuvad nad peale aga kurja Lord Voldemorti rünnakule. Ta ei peatu enne kui on suutnud enda jõu taastada. Neljandal aastal Hogwartsis osaleb Harry kolme kooli vahel peetavad raskes ning ohtlikus nõiamängus, mille osalejad valib välja tulepeeker. Kuid tavapärase kolme osavõtja asemele loosib tulepeeker sel aastal välja hoopis neli võistlejat…

Mis oleks... kui kuningas Arthuri ümarlauarüütlid huvituksid rohkem seksist kui Püha Graali otsingust? ... kui vaesed talunikud ja vasallid ametiühingu organiseeriksid? ... hobused enam ratsutada ei viitsiks ja rüütlid muud liikumisvahendeid vajaks? Neile ja muudele küsimustele saab vastuse huumori ja muid tabusid murdvas Monty Pythoni filmis.

Harry Potter naaseb Sigatüüka kooli, viiendasse klassi. Endale suureks üllatuseks, ei usu aga võlurite koolkond Lord Voldemordi ülestõusu. Harryl ei jää seega üle muud, kui koguda enda ümber salk noori võlureid ja hakata neid ise välja treenima, kaitseks mustade jõudude vastu.

Voldemort saab liitlasi juurde nii võlurite maailmas, kui ka mugude maailmas ning Sigatüügas ei ole enam turvaline koht. Harry arvab, et kurjad jõud võivad peituda Sigatüükas endas, kuid Dumbledore ei pööra sellele nii palju tähelepanu, sest ta valmistab ennast ette eelseisvaks… Sigatüügas saab endale ka uue õpetaja – Horace Slughorn'i. Harry suureks abiks leiab ta Nõiajookide raamatu, mis kuulus salapärasele õpilasele, kes kutsus ennast Segavereliseks printsiks ning Severus Snape ei saa teda enam niivõrd palju noomida. Kui Harry hakkab järjest rohkem kiinduma Ginny'sse, siis Ron'il on humoorikas suhe Lavender Brown'iga, mis ei meeldi eriti Hermionele, kes surub oma tunded alla.